Henn Rebane - kontserteeriv akordionist ja pedagoog

Henn Rebane (s. 3.10.1952 Kohtla-Järve)

akordionist, pedagoog ja helilooja

Õppis
1961–1968 Jõhvi Laste Muusikakoolis Boris Russetski juures,
1968–1972 G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis  Venda Tammanni juures.
1972-1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (nüüd EMTA) muusikapedagoogika ja koorijuhtimise erialal, erialainstrument: akordion õp-d Leopold Vigla ja Igor Nikitin. Sooritas erialainstrumendi riigieksami akordioniga, komisjonis Bruno Lukk, Laine Mets, Virve Lippus jt. hinnatud klaveripedagoogid.
Täiendõpe:
1989-1994 igasuvised Toholampi (Soome) Akordionifestivali suveseminarid. (Õp-d: prof. Friedrich Lips Moskvast, Aleksander Skljarov Rostovist, Aleksandr Dmitriev Peterburist, Lars Holm Malmöst, Matti Rantanen Helsingist jt.).
Töötanud:
1977–1990 ja 1994 kuni tänaseni Viimsi Muusikakoolis  akordioniõpetaja;
1990-1994 Soome Keskipohjanmaan Konservatorio, Kokkola, , akordioniosakonna õpetaja ja juhataja;
1995-1997 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia: akordioniõpetaja akordioniajalugu ja –metoodika,;
1995-1996 Tallinna G. Otsa nim Muusikakooli akordioniõpetaja;

Akordioniteemalised saated  ERR Klassikaraadios alates a-st 1997.

Toimetanud
1994-1997 Kuku Raadios  iganädalast otsesaadet „Avameelselt akordionist”;
1997-2005 ERR –is iganädalast otsesaadet „Sillerdavad klahvid”;

 Eesti Akordioniliidu (1995) ellukutsuja, selle põhikirja looja ja esimene president 1995-1997.

2001. a autasustas president Lennart Meri  Valgetähe medaliga.

Huvitunud akordionimuusika erinevatest žanritest, on ta püüdnud loominguliselt mõtleva interpreedina võimalikult mitmekülgselt rakendada akordioni väljendusvõimalusi. Alates 1981 võttis kasutusele süntesaator-akordioni „Hohner” VOX3 ning hiljem MIDI- ja meloodiabassidega akordioni. Esinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa riikides, aga ka Jaapanis, Indias, Iisraelis, USA-s ja Austraalias.

Lisaks tuntud Eesti laulusolistidele (Teo Maiste, Mati Palm, Urve Tauts, Jaak Joala, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Tarmo Pihlap, Boriss Lehtlaan, Mati Kõrts, jne) esinenud ka Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel.

Põnevaim kontsertkoosseis on olnud Luis Enriquez Bacalovi suurvormi „Misa Tango” ettekannetel 2003–2005 ja 2021 (Tartu Ülikooli aulas, Tallinna Kaarli kirikus jm), kui laval oli lisaks akordionile ka segakoor, sümfooniaorkester ja laulusolistid. Dirigent Lilyan Kaiv.

2007 a-l sai kokku “Akordion Super Trio” koosseisus Allan Jakobi, Jaak Lutsoja ja Henn Rebane, mis mängis virtuoosset, improvisatsioonilist ja klassikalist muusikat.

H. Rebane oli Eesti esimeste rahvusvaheliste akordionifestivalide „Rägavere1987”, „Rägavere1989” ja „Pärnu1991” idee autor ja üks organisaatoreid.

Kirjutanud muusikat P. Simmi filmidele: „Teatri juubel”, „Veidike metsapoole”, „Nagu Nool”, „Head käed”, “Üksik saar”, Vee peal” ning Eesti Draamateatrile: M. Mikiveri lavastusele „Tuulte pöörises” ja K. Tudre lavastusele ”Õmblejannad”.

Oma loomingust välja andnud noodikogumikud: „5 Eesti tantsu+CD”(2001),  „Akordionialbum+CD”(2004) , „Lastealbum+CD”(2005), “Tantsud akordioniga+CD” (2011)

Kirjutanud levilaule („Veskimees”, Päkapikumees”, „Tuli asub teele”, „Sügises”, „Kas mäletad” jm).

Välja andnud Eesti parimaks lõõtspillivirtuoosiks peetud Karl Kikase CD „Nõiduslik öö” 2006 (salvestatud Valgjärvel, Karl Kikka kodus 1977).

H. Rebane on mänginud akordionile kirjutatud originaalmuusikat, klassikalise muusika seadeid, erinevaid rahvamuusikatöötlusi, improvisatsioonilist muusikat. Esinenud erinevate orkestrite solistina; sh Eesti Noorte Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Raadio Estraadiorkester jt.

On esinenud New Folk Duo ja New Folk Ensemble koosseisudes ning koos lauljate Jaan Arderi, Silvi Vraidi ja Jaak Jürissoniga.

Lühikeseks jäi kahjuks lavakoostöö erakordse Jüri Aarmaga aastatel 2017-2019.

Alates 2021a-st on toimunud suurepärase muusiku, trompetivirtuosi Neeme Otsaga mitmeid kontserte nii Eesti erinevates saalides, kui esinenetud ka Vilniuse “Gariunai” suures saalis Leedus.

Siis valmiski akadeemiline 3 osaline pikem süit “Expetata conventum/Oodatud kohtumine” trompetile ja akordionile koos orelipartiiga. See teos on saanud publikult väga hea vastuvõtu. Ja 2022.a-l valmis spetsiaalselt Neeme Otsa tellimusel teos“Menuett” piccolo trompetile ja akordionile.

Ilmunud 8 CD-d ja 2 LP-d, lisaks salvestused Tõnu Raadiku, Marko Matvere, Lauri Nebeli, Kaarel Kilveti, „Karavani”, „Apelsini”, „Vennaskonna”, „Laulge kaasa” jt CD-l. Salvestanud erinevate heliloojate filmimuusikat (L. Sumera, O. Ehala, J. Jürisson jt).

1986 LP Henn Rebane  akordion © Melodija C30 23411 002 (varia, ansambliga)
1989 LP Henn Rebane akordion “Musette” © Melodija C90 28863 004
1998 CD „Virvatuled”(igihaljad levilood, Henn  Rebane akordion, Tõnu Raadik  viiul)
2000 CD „Arabesque” (soolo album, klassikaline muusika, mängitud valikbassidega akordionil)
2001 CD „Veskimees” (salvestused 1980-ndatest Eesti Raadios)
2001 CD „5 Eesti tantsu” (5 pala eesti rahvamuusika teemadel sooloakordionile, autoriplaat)
2003 CD „Eesti Asi” (New Folk Duo, Henn Rebane–Robert Jürjendal, improvisatsioonid Eesti rahvamuusika teemadele)
2004 CD „ Akordionialbum” (H. Rebane: 25 pala sooloakordionile, autoriplaat)
2004 CD „Päikeselaik” (Henn Rebase ja Tõnu Raadiku autoriplaat)
2005 CD „Lastealbum akordionile” (H.Rebane: 34 pala sooloakordionile)
2011 CD “Tantsud akordioniga” (H.Rebase autoriplaat: 21 pala sooloakordionile)
2010 CD “Raimond Valgre legend” (Henn Rebane akordion, Tõnu Raadik viiul)
2014 CD  “Kontsert “Estonia” Talveaias” (Jaan Arder laul, Vambo Pikknurm tšello, Henn Rebane akordion)
2017 CD “16 Raimond Valgre laulu akordionile” Henn Rebane akordion